Autismi olemus

Neuroloogilise mitmekesisuse kaitseks

Kaarel Veskis

2018 464 lk

Tutvustus

See raamat on ühe suurte teadmistega autisti “laiendatud” autobiograafia, süvauurimus iseendast ja autismist, kirja pandud harvaesineva põhjalikkuse ja kirega. Mul pole vähimatki aimu, kas kõik selles raamatus esitatud mõtted ja seisukohad peavad tingimata vett, kuid kindlasti on see suureks toeks autistliku meelelaadiga inimestele ja nende lähedastele. Miski selles raamatus hämmastas mind. Olles lugemise lõpetanud, jäi kummitama ainult üks mõte: “Ma tahaksin olla autist!”

– Valdur Mikita kirjanik ja semiootik

***

Väga põhjalik ja sisukas ülevaade autismist ja autistlike inimeste sisemaailmast. Minu jaoks teeb raamatu eriti väärtuslikuks just see, et autor teab täpselt, millest ta räägib. Autismis ja autistlike inimeste maailmatajus on midagi, millest on meil kõigil üht-teist õppida.

– Ivica Mägi autismivaldkonna arendaja, koolitaja, nõustaja

***

Kaarel Veskis on õppinud Tartu ülikoolis kirjandust, keeleteadust ja arvutilingvistikat ning töötanud sealsamas ülikoolis aastaid keeletehnoloogia spetsialistina, hetkel töötab Eesti Kirjandusmuuseumis. Tema vabatahtlik töö Eesti Aspergerite Ühingus on viimase paari aasta jooksul hõlmanud autismist ja Aspergeri sündroomist kirjutamist ja rääkimist, aspidest täiskasvanutele tugigruppide korraldamist ning lisaks ka autistidega oma töös kokku puutuvate täiskasvanute ja autistidest lastega vanemate nõustamist nii päriselus kui mitmesuguste elektrooniliste kanalite (foorumid, sotsiaalmeedia, Skype) kaudu.

Katkendit autobiograafilisest järelsõnast saab lugeda siin

SISUKORD

Eessõna
1. Autismi lühidefinitsioon
2. Intensiivse maailma teooria
3. Autism ei tähenda aju alaarengut ega neuroloogilist puudujääki
4. Autistidel ei ole teistest mitte väiksem, vaid suurem empaatiavõime
5. Sensoorsed probleemid on autismi peamiseks tunnuseks
6. Autistide endassesulgumine on tihedalt seotud sensoorse ülekoormusega ning tavalisest suurema empaatiavõimega
7. “Autistlikke käitumiserinevusi” tuleks mõista kindlaid põhjuseid omavate toimetulekustrateegiatena
8. Kajakõne (ehholaalia) on autistliku lapse kõne arengus normaalne ja mitmefunktsionaalne etapp
9. Autismi võib tõlgendada kui suurema haavatavuse ja negatiivsete keskkonnamõjude kombinatsioonis tekkivat usalduse puudumise seisundit
10. Toitumise ja toksiinide roll autismi puhul
11. Rakenduslik käitumisanalüüs (ABA, applied behaviour analysis) on ebahumaanne ja küsitava väärtusega meetod
12. Eesti erihoolekandeasutustes rikutakse rängalt autistide inimõigusi
13. Autismi “ravimine” põhineb valearusaamadel
14. “Ärge leinake meid”
15. Autismi sümptomid on seotud enda kaitsmisega liigse stimulatsiooni eest
16. Kanneri autism versus Aspergeri autism – kaks erinevat maailma (veidi autismi kirjeldamise ajaloost)
17. Aspergeri sündroomi ja paljude muude “häirete” diagnoosimine ei tugine usaldusväärsetele teadusuuringutele
18. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ei ole haigus
19. Depressiooni ja ärevuse mõistetega kaasnevad eksiarvamused
20. Tänapäeval levinud eksliku autismikuvandi on suures osas kujundanud mitmed diagnoosimise käsiraamatuga seotud segadused
21. Autiste ei tohiks jagada kõrg- ja madalfunktsioneerivateks
22. Autistid ei ole mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud; mitte ainult mehed, vaid ka naised
23. Autism on puue, kuid mitte autistide, vaid ühiskonna puue
24. Neurodiversiteet ehk inimeste neuroloogiline mitmekesisus on sama oluline kui biodiversiteet ehk looduslik mitmekesisus
25. Autistide jt neurovähemuste diskrimineerimine väljendub peamiselt habilistlikus hoiakus
26. Autismidiagnooside sagenemise põhjuseks võib olla ühiskonnas levinud “normaalsuse” kinnisidee
27. Autism on patoloogiline nähtus ainult patoloogilises ühiskonnas
28. Neuroloogiliste erinevuste patoloogilisena kujutamine lähtub sotsiaalsetest pseudoväärtustest
29. Nišikonstrueerimine on autistide ja teiste neurovähemuste peamine ellujäämisstrateegia
30. Nišikonstrueerimise levinumad vormid ja võimalused (ehk kuidas autistina ellu jääda)
31. Haridussüsteem peaks baseeruma neurodiversiteedi väärtustamisel
32. Eelarvamused autistide suhtes on seotud natsistliku eugeenika ehk “tõupuhastuse” ideoloogiaga
33. Autismiga ei kaasne madalam intelligentsustase
34. Autistidele omane ülitundlikkus on tihedalt seotud suurema intelligentsusega
35. Autistide mitteverbaalne mõtlemine võib olla seotud avarama, vahetuma ja sügavama maailmatunnetusega
36. Autism on sotsiaalne probleem
37. Ülitundlikkusteooriate autorid levitavad autismi väärkuvandit
38. Tajuhäireid ei saa vaadelda autismist lahus
39. Väärtustav suhtumine autistliku maailmatunnetuse eripäradesse on “ära kaaperdatud” autismi haiguseks pidavate menupsühholoogide poolt
40. Autism on kõige paremini seletatav “võõra planeedi sündroomi”, ülitundlikkuse, komplekstrauma ja introvertsuse mõistete kaudu
41. Autismiga seotud probleemide põhjusteks on inimühiskonna võõrandumine loodusest, individualism, kultuurilise sidususe puudumine, traditsiooniliste väärtuste kadumine jms ühiskondlikud faktorid
42. Aspergeri sündroom ei ole mitte haigus, vaid hoopis inimkultuuri vundament
43. Autism võib olla osa evolutsioonist
44. “Indigolapsed” ja autistlikud lapsed
45. Autism ja posttraumaatiline stress võivad endast kujutada sama mündi kahte külge
46. Rohkem tähelepanu tuleks osutada raskustesse sattunud inimeste toetamisele, psüühiliste traumade ennetamisele ning alternatiivteraapiatele
47. Lapsepõlvetraumade seotus autismi ja haigustega
48. Autism võib mängida võtmerolli surmaga lõppevate haiguste ennetamisel
49. Autismil ja autistide kogukondadel on pikk ajalugu
Järelsõna
Viited

Lugejate kommentaarid

Katrin:
Minul on lugemisest meelde jäänud sõnum: “Autism pole haigus, vaid eripära”
See on muidugi nii laia ja sügava teema väga lihtsustatud käsitlus, aga ütleb nii mõndagi.
Raamatus on pikad arutlused selle kohta, kui ebaõiglaselt on autiste ajalooliselt koheldud ja et enamus käitumishäireid ongi seotud sellega, et autiste pole mõistetud ja seetõttu hukka mõistetud ja väärkoheldud.
Kuigi raamat on keeruline ja tahab lugemisel süvenemist, soovitan siiski tutvuda, et mõista autiste ja nende vanemaid.